Ja ongi taas detsember.
lumeta, nagu üldiselt ikka.
Kuid see-eest on meie ümber
õhk küünalde särast rikkam.
Tuba täis lõhnu ja värve,
mis olnud siin ammusest ajast.
Puhkad räsitud närve,
eemal sissetallatud rajast.
Ees aasta pikim ja pimedaim öö,
keset jäisust ja kõledaid tuuli…
hinges härmaseid õisi lahti lööb
ent põletav palve mu huulil …
Kas tead, vahel tundub mulle,
lihtsad imed on kõikjal. Ühena neist -
langen’d lumi hommiku tulles
vastu peegeldab valgust me südameist.
19.12.2003
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar