Tuled
Tänaval põleb tuli.
Lamp. Tänavalatern.
Toas põleb tuli.
Vaevalt, et ahjus.
Kui, siis elektrilambis.
Nüüd on radiaatorid.
Pole vaja ahjutuld.
Aga kaugel metsa ääres,
te ei tea seda kohta,
olen kindel, et põleb veel TULI.
Ahjus. Pliidi all.
Põleb ja ei kustu.
Radiaatorid on liiga kaugel.
1987
* * *
Tulikülm kaamos ja hallane hämarus,
jäisele tuulele avatud kulg,
lahkunud viimne kui päikesevärelus,
kuu kaameks ehmatab huntide ulg.
Turi on turris, kuid hõbejas kiir
silub salaja hallikat karva.
Soode ja rabade kaitsev piir.
Sissetungijaid kohtab siin harva.
Pehmed on sammud ja hääletu ast,
ei krudise lumi, ei praksata oks.
Üle külmunud vee, läbi kuuvalge laane
vaikne ja kiire ja visa su jooks.
Hiilida, hoiduda põõsaste varju,
küttides vältida küttide kuule.
Hõimlasi sadakond hallpruuni varju
järel veel, koonud pööratud tuulde.
Võõras on huvitav, valus ja vaenulik.
Uurivais silmades kahtlustav pilk.
Parem on lahkuda, kuni veel võimalik,
paljastad kihvad ja kaugened siit.
Kirbel koidikul tagasi suundud,
rada viib üle kareda lume,
sinna, kus kari ja Sina ja Sinu
kollaste silmade kutsuvad tuled.
14/12/2011
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar