Sama viga ei saa teha kaks korda

Hoidsin oma meeled juba mõnda aega valla, otsides teemat, mis ehk jagamist vääriks …

Leidsin killukese siit, killukese sealt… Kuid ei midagi sellist, mis sisimas heledalt vastu kajaks ja väljendamist vajaks.

Aga täna hommikul jõudis teema täiesti ootamatult ise minuni.

Kas pole armas, kui inimene, kellega oled aastaid päris hästi läbi saanud, otsustab pärast mõnda aega kestnud distantsi hoidmist sõbralikule kommentaarile vastata kirjalikult ja ähvardusega? Kas elus uue lehekülje pööramine tähendab seda, et kõigi seniste sõprade-tuttavate väärtus on hetkega devalveerunud? Üritan mõista, olen seda alati üritanud ning ka andestamine pole minu jaoks kunagi väga keeruline olnud. Eks nii ka seekord. Aga lihtsalt kummaline on... Igatahes - kõige paremad soovid sinnapoole...

Ma tõesti loodan, et seekord läheb kõik lõpuks hästi. Tean, et minuga koos loodavad seda südamest ka teised varem lähedaseks peetud inimesed. Et uued tuttavad vastavad ootustele. Et neist ei loobuta kergekäeliselt ning et raskuste ilmnemisel ei otsita väljapääsu lihtsalt kõigest senisest ära pöördudes. Ja juhul kui kõik peaks taas kord sama rada minema, siis jätkuks julgust oma tehtud valikuid tunnistada, hoiduda alusetute oletuste tõe pähe välja käimisest ja ähvardamisest, mitte heita kõrvale neid väheseid sõpru, kes on alati säilitanud rahu ja respekteerinud soovi mõnda aega kõrvale hoida ning kes on tehtud valikuid lõpuks ALATI aktsepteerinud (lõppude lõpuks on igaühel õigus elada oma elu täpselt nii, nagu parasjagu õigeks peab).

Ainult et millegipärast ei taha peast kaduda alles hiljuti kuuldud mõte:

            Sama viga ei saa teha kaks korda – teine kord pole see enam viga, see on valik.

Head sõbrad, päevad lähevad veel mõnda aega lühemaks ja ööd pikemaks. Valget aega napib. Kui me oleme sõjajalal iseendaga, siis võib hämarus meid veelgi rohkem rööpast välja viia. Katsugem siis leida rahu iseeneses, olgem ausad ja heatahtlikud iseenda ja oma lähedaste suhtes ning võtkem vastutus oma elu ja otsuste eest. Me oleme seda väärt. Meie lähedased on seda väärt. Armastust, kaastundlikku meelt, sisemist rahu ja tasakaalu eranditult KÕIGILE, keda mul on au tunda ning ka neile, keda ma VEEL ei tunne. 

Armastuse ja lugupidamisega,

Kristina