Jäiste lillede kuuega kaetud
talvise rahu laps astub teel…
Taandub pimedus, lahvatab valgus
lumised oksad taanduvad eel.
Laps kuid naerdes end keerutab ringi
pillutab härmatist säravail kiiril.
Kutsub ligi kaugemaid hingi
tantsiskleb kahe maailma piiril.
Lapse süüdatud küünlasäras
tunned, et jäävalt miski ei kao.
Hetkeks kui avaneb valgusevärav
näed, kuidas õites on kuivanud raod…
Öö täis saab valgust, kui naeratab raugelt
laps, kelle silmist korraga näed –
need, keda kaua otsisid kaugelt
on alati olnud Su paremal käel.
22-12-2005
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar