Miks nõnda tõtlik ja sünge
on pilvederänd sügistaevas?
Miks miski värahtas hinges,
kui kureparv kruugatas taevas?
Miks on nii külmad need päevad kõik?
Miks nõnda nukrad ja hallid?
Viimse karjena tuule hõik
lõhestab pilvevallid.
Miks tundub surmakarjena
tuule ahastav itk?
Mida veel tahab öelda ta…
Hoiatust? Veel üks hetk!
Kuid juba hilja, ei tõuse nüüd
enam eales hingama rind.
Lõputa jäigi ennustushüüd,
s u r n u d on vaba lind…
Mis sellest, et tean – kevad tuleb taas,
ikka tardunult seisan ees enda.
Minu teel lebab külmunult maas
lind, kes iialgi enam ei lenda.
Ca 1987-89 ?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar