Millal Sa viimati tundsid, et kõik oluline on öeldud või ebaolulisest vaikimine tüli ära hoidnud, et oled teinud rahu nendega, kes Sulle kunagi mistahes põhjusel haiget on teinud, et Sinu julgus või taandumistarkus on aidanud edasi minna nii Sul endal kui ka Sind ümbritsevatel inimestel?
Millal on õige aeg vaadata silma oma hirmudele, emotsioonidele, kaaluda ühe või teise käitumisviisiga kaasnevaid võimalikke stsenaariume, näha ükskõiksuse või ülbuse maski taha peitunud hoolega varjatud tegelikku habrast inimloomust?
Millal on õige aeg andestada, aeg tõele näkku vaadata, aeg otsustada, aeg kinni hoida, aeg minna lasta, aeg armastada, aeg olla julge, aeg tagasi tõmbuda, aeg aidata ennast ja aeg pühenduda teistele?
Kas siis, kui see, kellega midagi jagada tahtsid, on ehk igaveseks lahkunud?
Kas siis, kui hetkelises vihahoos öeldu jääb Su pea kohale rippuma ka aastate pärast, seejuures üha raskemaks muutudes? Või kui hiljem selgub, et muuseas pillatud särav sõnakild on lõiganud Su kõrval seisva inimese hinge haigutava haava?
Kas siis, kui pärast nii paeluvana tunduva tee järgimist leiad end ikka veel kohapeal tammumas või oled sattunud oodatust hoopis kaugemale viivatele radadele?
Võib-olla – kuigi Sul on raske seda uskuda – ei ole kõik Sinu otsused ainuõiged.
Võib-olla mõjub ka kõige paremate kavatsustega öeldu või tehtu kellelegi halvavalt ja hävitavalt.
Võib-olla on mõnikord targem liigsest hoolimisest loobuda, jätta midagi ütlemata, tegemata, ärritumata, südant puistamata, otsustamata, kaasa tundmata.
Võib-olla… Aga samas …
Suurim kandam on mured, mille ise enda kanda võtad, mitte need, mis olude sunnil Sinu teele langevad.
Suurim viga pole tingimata see, mis tehtud hetkel parima äranägemise kohaselt, vaid juba kord tehtud vea teadlik kordamine.
Suurim võimalus midagi õigesti teha on pühendada oma aeg sellele, mis on Sulle tõeliselt südamelähedane, mis Sind alati kõnetab, mis aitab Sul arendada iseend ja inimesi Sinu ümber, samal ajal sellest suuremat numbrit tegemata, vastutasu ja isegi mõistmist ootamata, andestades, kaasa tundes, ära kuulates ja siirast huvi tundes ning püsides Sulle oluliste inimeste kõrval, kui nad seda vajavad.
Aga millal on õ i g e aeg? Siis kui süda sunnib ja mõistus vastu ei vaidle. Siis kui tunned, et teisiti ei saa. Siis kui pärast ereda leegiga lahvatanud emotsiooni läbipõlemist midagi ikka veel alles jääb ning asu ei anna. Siis kui Su sõnad ja teod ei ole mõeldud enda upitamiseks ega teiste alandamiseks. Siis kui taipad, et ei ole õiget ega valet aega. On vaid otsus, mille saad teha just siin ja praegu ning mis seejärel igavikku talletatakse …
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar