reede, 6. aprill 2012

Passioon

Suur Reede. 
Minu usulistest veendumustest sõltumatult mõjus üks filmielamus aastate eest just selliselt... Põhjuseks kusagil sügaval kaasa kajav nägemus vahekorrast kivistunud traditsiooni ja veel tundmatu uue, õeluse ja halastuse, hirmu ja usu, mõistmist ületava eneseohverduse ja maise paratamatuse vahel. Teekond Kolgatale.  Pilk Maria silmis. M. Gibsoni "The Passion of the Christ". 

* * *

Ma liigutaks Su teelt või tuhat mäge,
kuid kõik, mis teha saan, on kõrvalt kaeda…
Ja iga löök, mis kajab vastu naela
mu hinge jätab igikestva haava.

Kalk ahastus mind surub maanteetolmu,
kui tõstan taeva poole külmad pihud,
sest kisulisest piitsast palju enam
lööb õelus vermeid verevaid Su ihul.

Mu kaame nägu kivistunud ilmel
on varjuks lõõskavale valule…
ja kuigi vaimus toetada Sind tahan,
jääb liikumatuks jalg ja tummaks keel.

2005

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar