Päevaraamatu lehtede vahelt

Mõned päevad tagasi paberites tuulates komistasin kogemata ühe päevikusse üles tähendatud kirjutise otsa... Paberile pandud täpselt 14 aastat enne selle taasleidmist. Mis ma oskan öelda - paadunud romantik ikka... vaatamata aastatepikkusele vastuseisule ja eitamisele. Katsun järgmine kord midagi muud jagada ... Ausõna! :)

* * *
Kui mind hüüad, ma kuulen.
Kui mind vajad, ma tulen.
Kuitahes kaugelt mu vaim või mu hing
tuleb, kui südames kutsud mind.

Mõte käib oma rada,

kehal on oma tee,

süda ja hing mul aga

jao andnud Sinule.

Jao, mida lahti ei murra

ei mõtte, ei keha sund,

sest elab Sinus see jagu

iga mu elutund…

8. aprill 1998